Šampanjast rummini – kuidas hinnata head alkoholi? 

Hea jook või kokteil ei ole lihtsalt jook – see on erakordne maitseelamus, mis kannab endas lugu, traditsioone ja kvaliteetseid maitseid. Alkohole on erinevaid - mõni jook või kokteil on lihtsalt jook, samas mõne teise joogi puhul on mõnus maitseelamus garanteeritud. Teadlikud tarbijad mõtlevad enne hoolega, mida nad enda baarikappi ostavad – kvaliteetse alkoholi pudelid on küll kallimad, kuid see aitabki tagada erakordseid maitseelamusi erilistel hetkedel.

Kui Sa hindad maitsete mitmekesisust, pead lugu kvaliteedist ja oled uudishimulik uute kogemuste suhtes, siis on see artikkel Sulle. Vaatleme vahuveini ja šampanja erinevusi, uurime, mis teeb ühest kangest alkoholist luksustoote, kuidas eristada head jooki keskpärasest ning heidame pilgu ka mõndadele erilistele brändidele: Casa Noble, Mi Campo, High West ja Mermaid.

Mis on šampanja ja vahuveini erinevus?

Šampanja sünnib ainult Prantsusmaa põhjaosas, Champagne-nimelises piirkonnas. Regulatsioonid on ranged: šampanja valmistamisel võib kasutada vaid kolme viinamarjasorti – Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier. Kääritamine toimub kahes etapis, millest teine leiab aset otse pudelis. See aeglane ja töömahukas méthode traditionnelle annab šampanjale selle iseloomuliku peene ja elegantse kihisuse, samuti rikkaliku aroomiprofiili.

Vahuvein võib seevastu pärineda kõikjalt – Hispaaniast (Cava), Itaaliast (Prosecco), Saksamaalt (Sekt) või isegi Eestist. Prosecco, näiteks, kasutab Charmat meetodit, kus teine käärimine toimub suures terastankis. Tulemuseks on puuviljasem, lihtsam ja vähem-kuiv maitse. Samas on maailmas ka suurepäraseid traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveine – näiteks Crémant Prantsusmaalt, Franciacorta Itaaliast või Cap Classique Lõuna-Aafrikast.

Milline toit sobib šampanjaga või vahuveiniga?

Mida aga üldse hõrgu kihiseva juurde süüa? Järgnevalt toome Sinuni mõned ideed:

• Brut šampanja on parim kaaslane austritele ja kergelt soolastele roogadele.
• Rosé šampanja mängib hästi koos suitsulõhe, hõrgu linnulihafilee või isegi sushiga.
• Vintage šampanja, mis on küpsenud aastaid, sobib liha kõrvale.

Seega lihtne reegel on, et kui šampanja on vanem ja selle maitses on rohkem sügavust ja nüansse, siis sobib see paremini rikkalikumate ja maitsekamate toitudega. Lihtsamad, värskemad šampanjad sobivad hästi kergete suupistete või mereandidega, aga keerukamad šampanjad sobivad juba ka näiteks praetud linnuliha, trühvli või isegi tugevamate juustudega.

Kanged alkoholid – väärtus, mis ei ole alati hinnasildil näha

Miks üks pudel gin’i maksab 20 eurot ja teine 80? Miks mõned rummid on väärt kollektsioneerimist, samas kui teised sobivad ainult rumm-koola kokteiliks?

Asi pole ainult brändis. Kvaliteetset kanget alkoholi eristab viis võtmetegurit:

1. Milliseid tooraineid on kanges alkoholis kasutatud?

Kvaliteetne kange alkohol algab alati heast toorainest. Viina puhul määrab palju, kas see on valmistatud kartulist, teraviljast või näiteks peedist – looduslikest ja puhtamatest allikatest pärit viin on siidise tekstuuri ja pehmema maitsega, samas kui odavamad toorained, nagu melass või suhkrusiirup, annavad sageli teravama ja vähem nauditava tulemuse. Sama kehtib ka tequila puhul: 100% sinisest agaavist valmistatud tequila on elegantne ja kompleksne, sobides ideaalselt ka n-ö puhtaks nautimiseks , samas kui odavamad tequilad jäävad maitselt lihtsamaks ja on mõeldud pigem kokteilidesse. Rummi maailmas on samuti suur vahe – rumm, mis on valmistatud otse suhkruroost pressitud mahlast, on taimsem ja puhtam, samas kui melassist valmistatud rumm võib olla magusam ja ümaram, kuid selle kvaliteet sõltub suuresti tootmisviisist. Lõppkokkuvõttes – mida looduslikum, vähem töödeldud ja traditsioonilisem on tooraine, seda puhtam, sügavam ja nauditavam on jook sinu klaasis.

2. Kuidas on alkoholi destilleerimitud?

Viina kvaliteeti mõjutab oluliselt see, mitu korda jook on destilleeritud – iga destilleerimisring aitab eemaldada lisandeid ja ebapuhtusi, muutes viina maitse puhtamaks, pehmemaks ja siidisemaks. Mida rohkem destilleerimisi, seda “puhtam” lõpptulemus – just seepärast kannavad paljud premium-viinad uhkelt märget nagu “kolmekordselt” või “viiekordselt destilleeritud”. Kuid pelgalt korduste arv ei taga veel tippkvaliteeti – tähtis on ka aeglus, täpsus ja meisterlikkus, millega destilleerimine toimub. Gin’i maailmas määrab aga kvaliteedi eelkõige see, milliseid taimseid lisandeid kasutatakse – need on taimsed komponendid, mis annavad joogile isikupära. Klassikaline gin sisaldab alati kadakamarja, kuid tõeliselt kvaliteetsed gin’id kasutavad lisaks haruldasi ürte, tsitruselisi, vürtse ja mõnikord ka kohalikku loodusmaterjali. Heaks näiteks on Mermaid Gin, millel on värske iseloom tänu saarelt korjatud looduslikele taimedele ja merevetikale – tulemuseks on peen ja unikaalne maitseprofiil, mida ei saa segi ajada ühegi teise joogiga. Nii viina kui gin’i puhul kehtib reegel: mida hoolikam tooraine valik ja peenem valmistusprotsess, seda eristuvam ja kõrgema klassiga on jook.

3. Kui kaua on jook laagerdunud?

Kangete alkohoolsete jookide puhul, nagu rumm, viski või tequila, mängib tammevaadis laagerdumine üliolulist rolli joogi lõpliku maitse ja kvaliteedi kujundamisel. Mida kauem jook vaadis seisab, seda enam omandab see puidust nüansse – nagu vanilje, karamell, suitsusus või isegi vürtsikas magusus ning muutub sügavamaks, pehmemaks ning mitmekihilisemaks. Kuid mitte ainult aeg ei loe – oluline on ka see, millist tüüpi vaadis laagerdamine toimub. Näiteks Ameerika tamm annab tugevama vanilje ja kookose noodi, samas kui Prantsuse tamm pakub peenemat vürtsikust ja struktuuri. Mõju avaldab ka see, kas vaadid on uued või eelnevalt kasutatud – näiteks bourboni vaadid lisavad magusust ja suitsust täidlust, sherri vaadid aga annavad rikkalikku rosinate, pähklite ja kuivatatud puuviljade nooti. Sellised detailid ei ole pelgalt tehniline jutt – need muudavad maitseelamuse kordumatuks. Just seepärast on kogenud nautleja valmis maksma rohkem jookide eest, millel on selgelt tunnetatav ja kihiline maitse, mis on kujunenud aastatepikkuse küpsemise tulemusel õigetes vaaditingimustes.

4. Kas tegu on masstootmisega?

Kui rääkida kvaliteedist kangete alkohoolsete jookide maailmas, siis on üks asi kindel: masstootmine ei suuda kunagi saavutada seda taset, mida pakub väiketootmine. Suurtööstuses on eesmärgiks kiirus, maht ja võimalikult odav tootmine, mistõttu kannatab sageli nii maitse kui isikupära. Väiketootmises seevastu on iga partii nagu käsitöö – igale sammule pööratakse tähelepanu, alates tooraine valikust kuni segamiseni, laagerdamiseni ja villimiseni välja. Heaks näiteks on Ameerika väikeviskitehas High West, mis ei järgi standardretsepti, vaid destilleerib väikestes kogustes ja seejärel segab mitmest vaadist kokku täiuslikult tasakaalustatud joogid. Iga partii võib olla natuke erinev, kuid just see annab joogile elu ja iseloomu – see on maitsete kunst, mitte lihtsalt jook. Väiketootmise tugevuseks on paindlikkus ja vabadus eksperimenteerida, mis võimaldab luua ainulaadseid maitseprofiile, mida masstoodetud joogis lihtsalt ei leia. Selline lähenemine nõuab küll rohkem aega ja ressursse, kuid tulemuseks on jook, millel on oma nägu ja lugu – ja see on midagi, mida teadlik tarbija oskab hinnata.

5. Kust on jook pärit?

Kvaliteet ei väljendu ainult maitses ja koostises – see peitub ka joogiga kaasas käivas loos. Iga eriline jook räägib oma päritolust, traditsioonidest ja inimestest, kes selle loovad. Näiteks Casa Noble tequila sünnib Mehhikos sajanditevanusel istandusel, kus iga sinine agaav kasvab vähemalt seitse aastat enne koristamist ning lõigatakse käsitsi – see pole mitte lihtsalt protsess, vaid osa perekondlikust pärandist ja austusest maa vastu. Tootmine toimub väikeses mahus, säilitades iga detaili üle kontrolli ja hoides alles Mehhiko destilleerimiskunsti vanad traditsioonid. Teisel kontinendil, Ameerika Ühendriikides, asub High West, kes ei paista silma mitte ainult oma maitsekate viskide, vaid ka inspireeriva loo poolest – nimelt tegutsevad nad Utah’ osariigis, mis oli ajalooliselt üks rangemaid kuivpiirkondi, kus kehtis pikalt täielik alkoholikeeld. Just selles keskkonnas asusid nad taaselustama Ameerika metsiku lääne viskikultuuri, segades vanu retsepte ja kaasaegset lähenemist. Tulemuseks on mitte ainult suurepärased joogid, vaid ka sügavalt isikupärane bränd, mis räägib julgusest, sõltumatusest ja visadusest – väärtused, mis leiavad kõlapinda ka teadliku ja kvaliteeti hindava nautleja seas.

Kuidas hinnata jooki nagu sommeljee?

Järgnevalt jagame Sulle paar nippi, mille abil saad jooki hinnata:

• Välimus: vaata esmalt joogi välimust – see annab sageli esimese vihje kvaliteedi kohta. Kvaliteetne viin, gin või muu kange alkohol on kristallselged, ilma hägususe, sade või liigse värvitoonita (välja arvatud loomulikult laagerdunud joogid nagu rumm või viski, millel võib olla kuldne või merevaigune värv). Kui jook tundub ebatavaliselt hägune või liiga erksalt värvitud, võib see viidata lisatud keemilistele ainetele või ebapuhtale tootmisprotsessile. Laagerdunud joogid, nagu vanem rumm või viski, peaksid olema sügava, loomuliku tooniga, mida nad on omandanud vaadis seistes – mitte kunstlike värvainete abil.
• Aroom: Ava pudel ja hinga aeglaselt sisse. Aroom räägib palju – see on justkui joogi "sissejuhatus", mis valmistab meeled ette maitseelamuseks. Hinda, kas tunned puuvilju, tsitrust, vaniljet, vürtse, lilli, tamme, suitsusust või ürte. Mida rohkem kihte ja nüansse Sa suudad eristada, seda kvaliteetsem on jook. Kui aroom on üheülbaline, terav või meenutab alkoholi, on tõenäoline, et tegemist on madalama klassi tootega. Kvaliteetne jook ei tohiks ninna lüüa – selle asemel kutsub ta sind lähemale, pakkudes järjest uusi avastusi.
• Maitse: Võta väike lonks ja lase joogil rahulikult üle keele rulluda. Kvaliteetne kange alkohol ei "põleta" ega ole terav – see on pehme, täidlane ja hästi tasakaalustatud. Erinevad maitsenoodid peaksid suus arenema: alguses üks, siis teine, ja lõpuks võib jääda ka mõni üllatuslik nüanss. Näiteks hea tequila võib alguses olla magus, seejärel ürdine, lõpus kergelt piprane. Kui maitse tundub “lame” või lihtsalt alkoholine, pole tegemist kõrgema klassi joogiga.
• Järelmaitse: Tõeliselt hea jook jääb meelde – ka pärast seda, kui oled lonksu juba alla neelanud. Järelmaitse on see, mis jääb suhu alles, ja kvaliteetsetel jookidel on see pikk, harmooniline ja meeldiv. Mõned joogid võivad isegi poole minuti jooksul edasi "areneda", paljastades uusi maitseid nagu šokolaadi, tubaka, karamelli või vürtside noote. Kui maitse kaob kohe või muutub kibedaks, pole see märk erilisest joogist. Hea järelmaitse on kui joogi viimane sõna – see, mis paneb sind naeratades järgmist lonksu ootama.

Vali alkohol teadlikult - tarbi kvaliteetset!

Alkohol ei ole pelgalt “odav pidujook” – see on osa kultuurist. Kui oskad hinnata head šampanjat, vahuveini, gin’i, rummi, viina või tequilat, avad enda jaoks uue maailma. E-Eugesta e-poes on hea valik kvaliteetseid alkohole taskukohaste hindadega. Tutvu meie valikuga juba täna!

Tähelepanu! Alkohol võib kahjustada teie tervist! Tarbi vastutustundlikult.