Kõik, mida peaksid teadma lihavõtetest

Kevade saabumine toob endaga kaasa erilise püha – lihavõtted. See pole pelgalt kristlik tähtpäev, vaid see tähistab palju rõõmu nii väikestele kui ka suurtele – kellele ei meeldiks pere või sõprade keskel mune värvida, koksimisvõistlust teha või munadepüha aaretejahil osaleda?! Samuti korraldatakse lihavõtete puhul traditsiooniliselt pidulik lõuna- või õhtusöök, kus pakutakse maitsvaid lihavõtetele omaseid toite. Kõik need märgid annavad tunnistust, et kevad on päriselt kohale jõudnud! Kuid kust lihavõtted alguse said, millised on selle püha sügavamad juured ning kuidas erinevad põlvkonnad seda tähistanud on?

Lihavõtete ajalugu

Lihavõtted on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ülestõusmist surnuist, mis kristliku usu kohaselt toimus kolmandal päeval pärast ristilöömist. Lihavõtted on liikuv püha - seda tähistatakses kevadise pööripäeva järgse täiskuu järgsel pühapäeval. Seetõttu võib lihavõttepüha langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini.

Kristluse levikuga sai Jeesuse ülestõusmine keskseks sündmuseks, mida hakati igal kevadel mälestama. Juba varakristlikul ajal oli lihavõttepühade tähistamine koguduse elu oluline osa. Ajalooliselt eelneb lihavõtetele 40-päevane paastuaeg, mille eesmärgiks on vaimne ja füüsiline puhastumine. Paastu lõpetab suure nädala viimane päev, ülestõusmispühapäev.

Ent lihavõtted ei ole vaid kristlikus maailmas juurdunud tähistus. Sellel pühadeperioodil on ka paganlikke juuri – kevade ja viljakuse sümbolid ulatuvad ajas tagasi ammustesse aegadesse. Näiteks kevade saabumist on tähistatud juba enne kristluse levikut, sageli viljakusjumalannade, nagu germaani jumalanna Eostre, auks. Just siit arvatakse pärinevat ka tänapäevased lihavõttesümbolid nagu jänes ja muna, mis on viljakuse ja uue elu sümbolid.

Eestis hakkasid lihavõttega seotud kombed rohkem levima keskajal, kui ristiusk siinmail kinnistus. Kuigi religioosne pool oli keskmes, juurdusid rahva seas ka mitmed ilmalikumad tavad. Paljud neist pärinevad põllumajanduskultuurist, kus kevade tulek ja looduse ärkamine olid olulised sündmused, mida tähistati ühiselt ja rõõmsalt.

Lihavõtted Eestis

Eestis on lihavõtted olnud traditsiooniliselt seotud kevadise tärkamise perioodiga. Üks tuntumaid lihavõttekombeid on munade värvimine ja koksimine. Munad sümboliseerivad uut elu, ning neid kaunistati sageli looduslike vahenditega – sibulakoored, kaselehed ja muud taimed andsid munadele kauneid mustreid ja toone.

Lihavõttepühade üks olulisemaid osi oli toit – pärast paastu tähendas pidulaud rikkalikku söömaaega. Laudale kuulusid traditsiooniliselt keedumunad, pasha, kohupiimatoidud ning värskelt küpsetatud saiakesed.

Tänapäevased lihavõttekombed

Aja jooksul on lihavõtete tähistamine muutunud ja uuenenud. Paljud tänased traditsioonid on inspireeritud rahvusvahelistest kommetest, eriti anglosaksi kultuuridest. Näiteks on populaarseks saanud lihavõttejänes, kes toob lastele mune, ning munade otsimine, kus värvilised šokolaadimunad peidetakse aeda või tuppa, et lapsed saaksid neid otsida. Ka e-Eugesta e-poes on lai valik šokolaadimune, mida saab munadejahiks ära peita.

Kaubanduskeskused ja poed muutuvad lihavõtteperioodil kirevaks munade, jäneste ja pastelltoonide paraadiks. Paljud pered valmistavad lihavõtteks ise meisterdusi, näiteks paberist jäneseid, kaunistavad kodu kevadiselt ning küpsetavad traditsioonilisi küpsetisi. Traditsiooniliselt tuuakse tuppa ka pajutibud.

Kogukondades korraldatakse järjest rohkem avalikke üritusi – munadejahti, laatasid ning töötubasid lastele. Tänapäeva lihavõtted on muutunud peresõbralikuks, kevade algust tähistavaks rõõmsaks ajaks, kus kristlikud, rahvapärased ja kaasaegsed tavad sulanduvad üheks.

Mida lihavõtetel lauale panna?

• Munad - värvitud munad on lihavõtete klassika! Värvimisel saab kasutada sibulakoori või spetsiaalseid värve munade jaoks.
• Pasha – rikkalik kohupiima magustoit, mis sisaldab tavaliselt kuivatatud puuvilju ja mandleid. Pasha on slaavi päritolu, kuid laialt levinud ka Eestis.
• Kohupiima küpsetised - saiakesed, kringlid ja koogid, mis on tehtud kohupiimaga on samuti lihavõtetel laialt levinud magustoiduks!
• Munavõi - munavõiga saab teha maitsvaid võileibu.
• Lambaliha – klassikaliselt süüakse lihavõtete puhul ka lambaliha, kuid Eestis ei ole see nii levinud. Lammas tähistab süütust ja puhtust.

Tähista lihavõtteid koos meiega

e-Eugesta e-poest saad soetada mõnusaks pühadeajaks maiustusi, mis sobivad ideaalselt munadepühal pakkumiseks! Tutvu meie valikuga juba täna!

Pildid: Free Pik